Sündisin 1966 aastal Tallinnas. Esimese fotoaparaadi sain kingituseks. Selle pidin  loomulikult koost lahti võtma, et näha, mis seal sees on. Järgmise fotoaparaadi «СМЕНА 8М» ostsin 14 aastaselt kogutud raha eest.

Juba siis hakkas mind huvitama foto valmimise protsess . Pime tuba, vann koos ilmutiga, ning see kui puhta paberi pinnale hakkab ilmuma alguses hägune kuid hiljem kujutis. Hakkasin pildistama kõiki - sõpru sugulasi ja tuttavaid. Jätkasin pildistamist ka sõjaväes olles.  Peale sõjaväge ostsin kaamera «ЗЕНИТ» ja sain väikese ebameeldiva üllatuse osaliseks, sest ekspositsioon ei olnud see, mis ta oleks pidanud olema ja kõik näis väga keeruline. Üleminek vene filmidelt lääne omadele oli ka veidi hirmutav: uued standardid, puudus informatsiooni  lääne filmide kohta.

Hakkasin  unistama automaatikast, et kõik saaks valmis ilma selleta, et ise peaks palju vaeva nägema. Ostisin omale primitiivse mänguasja,«Panasonic» ning- tundisin sellest rõõmu. Autonoomne välklamp, väike, mugav ja kompaktne – kõik oleks nagu hästi. Tegin palju fotosid , aga kui vaatasin teiste fotograafide pilte tekkis väike kadedus, tahaks nagu ise ka selliseid pilte teha! Hakkasin iseseisvalt  fotograafiat õppima ajakirjade «Советское фото», «Фотомагазин» ja raamatuted abil.

Alates 1997 a. Kuni 2001 aastani töötas firmas « Art-Foto Plus », stuudios mis asus Jarveotsa teel. Praegusel hetkel aga on vabakutsuline fotograaf, kes omab oma stuudiot ja kõike selle juurde kuuluvat. Meeldib väga fotografeerida. Pildistan kõike alates reportaazist kuni abstraktsioonideni välja. Kõige rohkem meeldib pildistada portree fotosid nii stuudios, kui ka vabas looduses. Meeldib sohelda uute inimestega. Ma tahaksin tänada: Vasja Mahalapu, «Art-Foto Plus» jauhatust, armsaid tüdrukuid: Nataljat, Aleksandrat, Dašat ja Katjat, selle eest, et aitasid mul saavutada seda, mis ma praegu olen – fotograaf. Suuremad tänud minu kallimale Tatjanale, tama kannatuse ja toe eest. Suured tänud teile kõigile selle eest, et külastasite minu kodulehekülge.